Aprilli kokkuvõte

Punajalg-tilder. Foto: Irja Tammekänd

Aprillis on ilmvõimatu hanesid mitte märgata ja kui pilti pisut suurendada leiab igast suuremast parvest ka rõnga või paar üles. Aprilli lõpuks on võistlejate poolt ära loetud 281 suur-laukhane rõngast, mida on tublisti rohkem kui eelmisel rõngaleidja võistlusel 2016. aastal kokku (215) ning ületab neil päevil ilmselt eelmise võistluse kogu rõngasaagi (299). Suurima haneskoori tegi Ranno, kelle arvel on Aprilli lõpu seisuga 106 suur-laukhane ja 2 rabahane. Temale järgnes Arnold vastavalt numbritega 101 ja 1 ning Irja 50 suur-laukhane rõngaga. Arvestades aprilli tabanud kuumalainet, mis tegi päevased rõngalugemised õhuvärelusega pea võimatuks, on numbrid muljetavaldavad.

Õhuväreluses on rõngaid raske lugeda. Suur-laukhani valge saatjaga. Kood 449.

Populaarsuselt teisele kohale on platseerunud naerukajakate rõngad (34). Seda suuresti tänu Arnoldile, kes luges ära tervelt 25 naerukajaka rõngast. Temalt ka eelmine blogipostitus Tartumaa naerukajakate kohta. Kolmandat kohta hoiab rõngaste pingereas väikeluik 12 loetud rõngaga. Nii kajakad kui ka luiged on oma julgusega olnud üsna populaarsed ka kaamera ees ning nii mõnigi punkt tuli pildilt.

Mõni rõngas jääb lugemata. Selle kalakajaka metallrõngast Paralepa rannas ei õnnestunudki lõpuni lugeda.

Kui rõngad punktideks ümber arvutada, juhib võistlust Arnold 181 punktiga. Talle järgneb Ranno 110 ja Irja 68 punktiga. Erinevate liikide arvestuses jagavad esimest kohta 5 liigiga Irja, Uku ja Raivo.

Kokku on aprilli lõpuks ära loetud 349 rõngast 10 liigist.

Mida oodata maist? Vaadates eelmise võistluse nimekirja, siis skoor on avamata veel röövlindude ja värvulistega. Kui mai lõpuks põllud hanedest tühjaks jäävad, võib loota, et rõngaleidjad asuvad uutele jahimaadele ning oletaks, et järgmises kokkuvõttes on liiginimekiri juba märksa pikem.