Rõngaleidja 2019 võistlusel joon all!


Rõngaleidja võistlus on nüüdseks juba kuu aega läbi olnud, kuid töid ja toimetusi loetud rõngastega on olnud päris palju. Eelkõige muidugi Matsalu rõngastuskeskusel, ent ka siinpool otsustasime tagant järgi paika panna loetud rõngaste päritolumaad. Siiski tuli tõdeda, et niisama lihtne see pole. Kuna andmetesse jäid piisavalt suured lüngad, jääb riikide tabel kokku panemata. Lisaks võib mainida, et tuvastatud rõngaste järgi õnnestus lugeda vähemalt 16 riigi rõngaid. Üheks põnevaimaks rõngaks aasta jooksul oli kindlasti Hispaania rõngaga vaenukägu.

Rõngasüsteemile eemalt vaadates võiks kõik lihtne olla – lind + rõngas + värv + kood = riik, ent takistusi tuleb ette erinevaid. Näiteks võib tuua ühe Pärnumaal loetud laululuige rõnga, mida hetkel veel Euroopas ükski projekt omaks pole tunnistatud ning lähim teada olev sarnast värvi ja koodi kasutav projekt asub müstiliselt kaugel. Tegemist võib olla erakordselt kauge külalisega või on lihtsalt segadus värvirõngaste projektide koordineerimises. Küllap vastus ka mingi aja möödudes välja koorub, kuid seniks ei jää muud üle kui „jäljekoertele“ teravat nina soovida.

Tõenäoliselt belglaste poolt Siberis rõngastatud väikeluik 608X.
Foto: Irja Tammekänd
Segadust külvavad ka mitut riiki hõlmavad projektid. Meenub üks laululuige projekt, mille raames said linnud sama tüüpi rõnga kaela nii Siberis, Belgias kui ka Kreekas. Tegemist oli laululuikede rändeteed uuriva projektiga. Midagi samalaadset on lahti ka sarnaste rõngastega väikeluikede kaelas, mille kohta oli projekti eestvedajalt info väga visa liikuma ning praegugi ripuvad mitmed rõngad õhus.

Kui inimlikud vead ja mõningased Euroopa rõngastusprojektide kontrolli all hoidmise puudujäägid välja jätta, ei tee linnud ise asja sugugi kergemaks. Eriti raskeks võivad osutuda näiteks kesk-Euroopa kajakate segakolooniates pesapoegadena rõngastatud linnud, kelle puhul ei ole ka rõngastajad sageli kindlad rõngastatud liigis. Meile kodusem analoogse segaduse külvaja oleks konnakotkaste hübriid, kes ka võistluse käigus esindatud sai. Kuna hübriid võib suur-konnakotkale väga sarnane välja paista, saab kindlalt esimest teisest eristada vaid DNA analüüsi põhjal. Ent enamasti võtab viimane palju aega ning võib juhtuda, et pesapojana rõngastatud lind on ise pesitsema asunud enne veel kui labori vastused laual. Võistluse käigus loetud hübriid on andmebaasides kirjas kui väike-konnakotkas, kuna Euringi andmebaasides lihtsalt pole 3+3 koodi hübriidi tarvis.

Võrreldes eelmise rõngaleidja võistlusega oli rõngasaak pea kaks korda suurem. 2016. aastal loeti võistluse raames ära 299 rõngast, sel korral 556. Kui aasta jooksul käis läbi nurinat, et suur-laukhanede rõngaid on põldudel liiga palju, siis tabeleid vaadates tegi suurema haneskoori vaid esikolmik ning teiste vaatlejate punktid tulid valdavalt muudelt liikidelt. Kokku loeti sel korral 319 suur-laukhane rõngast. Kolm aastat varem oli vastav näitaja 215. Tublisti kasvas ka loetud laglede, luikede ja kajakate rõngaste hulk, kuid nende näitajate kõrval tuli tõdeda, et langes kahlajate, värvuliste ja röövlindude skoor ning 2016. aasta 28 linnuliigile saime vastu panna vaid 25.

Soomes rõngastatud hõbekajakas C608K.
Foto Peter Lind

Esikohas ei tekkinud vist kellelgi aasta jooksul kahtlust. Kui mujal Euroopas, eelkõige Madalmaades, on linnuvaatlejate hulgas rõnga lugemine populaarne hobi, siis Eestis on selline spetsialiseerumine veel võrdlemisi harv nähtus. Nii võitis ka Arnold võistlusel esimese koha. Kokku luges ta ära 222 erinevat rõngast (lisaks 124 rõngalugemist, mis läksid kirja kordustena) 12 liigist ning teenis 414 punkti. Kui rõngaleidja võistlus mõne aasta pärast naaseb, on latt igatahes väga kõrgele seatud.
Teise koha peale läks pisut tihedamaks rebimiseks. Aasta alguses tegi Ranno tubli töö hane rõngastega, kuid sügiseks jõudis Irja talle päris kannule. Rõngaid tuli päris lõpu eel mõlemale juurde ning lõppskooriks jäi Ranno 123 rõngast, 128 punkti ja teine koht ning vaid ühe punkti kaugusele jäi Irja 96 rõngast, 127 punkti, seega kolmas koht. Palju õnne võitjatele!

Loetud rõngad jagunesid liikide vahel järgnevalt:

Suur-laukhani (ANSALB) 319
Kalakajakas (LARCAN) 61
Naerukajakas (LARRID) 46
Väikeluik (CYGCOL) 32
Valgepõsk-lagle (BRALEU) 25
Laululuik (CYGCYG) 16
Hõbekajakas (LARARG) 10
Sookurg (GRUGRU) 10
Kormoran (PHACAR) 7
Rabahani (ANSFAB) 6
Tõmmukajakas (LARFUS) 5
Soorüdi (CALALP) 5
Punajalg-tilder (TRITOT) 2
Suur-konnakotkas (AQUCLA) 2
Väike-konnakotkas* (AQUPOM) 1
Suurkoovitaja (NUMARQ) 1
Väikekajakas (HYDMIN) 1
Kühmnokk-luik (CYGOLO) 1
Merisk (HAEOST) 1
Vaenukägu (UPUEPO) 1
Hõbehaigur (EGRALB) 1
Künnivares (CORFRU) 1
Linavästrik (MOTALB) 1
Hallhani (ANSANS) 1
Põldvarblane (PASMON) 1

*Väike- ja suur-konnakotka hübriid, mis hetkel on andmebaasides väike-konnakotka nime all.

Tänan Matsalu rõngastuskeskuse tegusat meeskonda - Olavi ja Kaarel. Kiidan kõiki, kes võtsid vaevaks lindude rõngaid lugeda ning neid Matsallu ning võistlusele edastada. Loodan, et aasta jooksul õpiti juurde nii mõndagi uut ning harjumus rõngaid lugeda ei kao. Ka saabunud aastal ootab Rõngastuskeskus hulka põnevaid rõngaleide. Võimalusel soovitaks kindlasti teha pilte ning lisada need Matsallu saadetava info juurde. Samuti tasub varuda kannatust, sest on rõngaid, mille info kätte saamise tee on päris okkaline. Kel võistlushimu alles, võib muidugi osa võtta ka selle aasta Estbirdingu kuulistide võistlusest, mida koordineerib Tiiu Tali ( http://www.estbirding.ee/voistlused/linnuvaatlusvoistlus-2020-iga-kuu-uus-list ).


Kommentaarid